E-arveldus on nii Eestis kui EL-is laiemalt kasutusel juba aastaid, e-arveldust võimaldavat majandustarkvara on üha rohkem. Ent ühtset ja kõiki turuosalisi kaasavat lahendust pole Eestis veel leida suudetud. Dialoog riigi ja erasektori vahel on vältimatu.
Raamatupidamisteenuseid osutava ettevõtte Vesiir OÜ juhatuse liige ning partner Enno Lepvalts leiab, et üldiselt on e-arvete saatmise seispraegu hea. „Trend on kasvav, aga vähesel määral. On näha, et väiksematel äridel on kõvasti arenguruumi,“ lausub ta ja lisab, et e-arvete saatmisel ei näe ta muid tõrkeid kui vaid kasutatava tarkvara võimekus. „Teine lugu on vastuvõtmisega: kui siin isegi tarkvara valmisolek olemas on, on vaja teha seadistus või häälestus, mis aga kipub paljudel juhtudel üle jõu käima,“ tunnistab ta. „Ent tasuta asju ei ole olemas, keegi maksab ikka selle lõpuks kinni. Maksja peaks olema asjast huvitatud pool või pooled.“
Riik ei peaks tegelema nö äri ülevõtmisega, välja arvatud juhul, kui tulemuseks on oluline aja või muu ressursi sääst.
Lepvalts on seisukohal, et kui riik teeb midagi kohustuslikuks, siis peaks seesama riik ka hoolitsema vahendite eest, millega esitatud nõudeid täita saab. „Loomulikult võib ta ka delegeerida. Põhimõtteliselt ma ei leia, et riik peaks tegelema nö äri ülevõtmisega, välja arvatud juhul, kui tulemuseks on oluline aja või muu ressursi sääst,“ lausub ta. Üldiselt on e-arvete saatmine e-posti vms kasutamine Lepvaltsi arvates ikkagi kuidagi vaeslapse osas. „Rõhutatult on suund operaatori(te) kasutamisele,“ ütleb ta.
Rõhuv mass arveid töödeldakse Lepvaltsi sõnul siiski juba praegu masinloetavana. „Mingid standardid on ka kehtestatud, aga ühtsele standardile üleminekule eelneb võitlus olemasolevate vahel. Tegemist on ju päris suure äriga ja eks neid, kel palju mängus, ole omajagu.“
Täispikk artikkel ilmus 04.05.2018 RP Praktikus.